Blogi

Kogemused, kogemused, kogemused

Poolas, Torunis peetud U17 Maailmameistrivõistlustega lõppes ka selle vanuseklassi hooag ning sellega seoses oleks hea vaadata korraks tagasi, et mis läks hästi ning mida saaks tulevikku silmas pidades edaspidi paremini teha.

ETTEVALMISTUS

DSC_3082

Ettevalmistus 2018/2019 hooajaks kulges väga hästi – sai piisavalt üldkehalist ettevalmistust, vehklemist kui ka puhkust nii kehale kui vaimule. Kuna ka hooaja esimesed vehklemisvõistlused olid hooaega tervikuna arvestades pigem õnnestunumad, siis suures plaanis hooaja eelses ettevalmistuses suuri muudatusi kavas ei ole.

Kuna vehklemishooaeg on pikk ja kurnav, eriti kui on soov edukalt ühildada nii õppimist kui ka treenimist/võistlemist, siis kindlasti proovime treeneritega välja mõelda plaani, mis annaks mulle piisavalt värskust ja teravust ka hooaja tähtsaimateks võistlusteks – nii EM-iks kui ka MM-iks.

VÕISTLEMINE

DSC_8650

Sel hooajal tegin 19 starti ning loomulikult oli nii õnnestumisi kui ka altminekuid.

MIS LÄKS HÄSTI?

DSC_2827

Euroopa karikaetappidest (ECC) võtsin sel hooajal osa kuuel korral: Genf, Klagenfurt, Budapest, Kopenhaagen, Bratislava ja Espoo.

Nendest võistlustest võin kindlasti rahule jääda Genfis peetud ECC etapiga, kus saavutasin 6. koha ning sain kirja ka mõned päris head võidud tugevate vastaste vastu :

  • 32 seas võitsin Šveitsi koondislast Jonathan Fuhrimanni, kes ECC üldises edetabelis oli hooaja lõpus kõrgel neljandal kohal ning Kopenhaageni ECC etapil saavutas teise koha.
  • 16 seas alistasin aga tugeva Itaalia koondislase Simone Mencarelli, kes ECC hooaja kokkuvõttes asus küll alles 18. positsioonil, kuid suutis teise koha välja võidelda Klagenfurti ECC etapil ning Euroopa meistrivõistlustel saavutas kolmanda koha.

Kindlasti saan õnnestunuks lugeda ka Espoo ECC etapi kaheksandat kohta ja Venemaal peetud rahvusvahelisel turniiril “Anitškovi Palee” saavutatud kuuendat kohta.

Õnnestunuks võib lugeda ka Põhjamaade meistrivõistlustel saavutatud kolmandat kohta U17 vanuseklassi arvestuses.

Loomulikult olen ma ka väga õnnelik U17 vanuseklassis võidetud Eesti meistritiitli üle!

MIS LÄKS HALVASTI?

Kui rahvusvahelises plaanis saan õnnestumiste poolel välja tuua neli võistlust, siis ebaõnnestumiste poolele kannaksin ma kolm võistlust

  • Bratislava ECC – vaatamata väga heale alagrupile, kus sain kirja viis võitu ja ühe kaotuse, langesin edasisest konkurentsist juba peale esimest play-off kohtumist.
  • Euroopa meistrivõistlused – alagrupis saadud 3 võitu ja 3 kaotust ei olnud esimese tiitlivõistluse kohta just altminek, kuid eesmärk jõuda vähemalt 64 sisse jäi täitmata ning seetõttu võib tulemuse põhjal seda võistlust kindlasti lugeda ebaõnnestumiseks.
  • Maailmameistrivõistlused – alagrupis sain kahe võidu kõrvale kirja neli kaotust, millest lausa 3 tulid otsustava torkega. Play-off esimeses kohtumises kaotasin tugevale sakslasele ning taaskord jäi pääs 64 parema sisse saavutamata.

Kolme ebaõnnestumist omavahel võrrelda püüdes, siis kõigi ühine joon on paraku selles, et ühestküljest ma ei vehelnud just halvasti või rumalasti, kuid sellele vaatamata ei suutnud ma võistlustel saavutada sellist tulemust, millega eeskätt ise võinuks rahule jääda.

“Precision beats power, and timing beats speed” ehk kuidas täpsusega saab vastu jõule ja õige ajastusega saad vastu kiirusele

Treeneritega selle üle arutledes, tuleb muidugi tõdeda, et lisaks trennile on vaja ka kogemusi tugevatelt turniiridelt. Ma ei ole küll kogenematu vehkleja, kuid igas järgmises vanusegrupis muutub vehklemine palju tehnilisemaks ning suureneb taktikaliste oskuste ja optimaalse psühholoogilise häälestatuse osakaal.

MIS NÜÜD EDASI?

Kuigi U17 vanuseklassi hooaeg on lõppenud, siis vehklemishooajale ma veel joont alla ei tõmba. veel on plaanis võistelda kodustel täiskasvanute Eesti meistrivõistlustel ja Tallinna lahtistel meistrivõistlustel ning Kaunases toimuval U23 Euroopa karikaetapil.

Seejärel võtan vehklemisest väikese pausi ning keskendun põhja ladumisele uueks hooajaks. Mida täpselt tegema hakkan ning milliste plaanide ja eesmärkidega uuele hooajale vastu lähen, sellest aga juba järgmises postituses.

saltlakecity
FOTO allikas: The University of Utah (https://admissions.utah.edu/international/SLC.php)

 

MM ettevalmistuslaager Uppsalas

Nii nagu juba varem mainitud, toimus MM-i eelne ettevalmistuslaager seekord Rootsis, Uppsalas.

Kohapeal võõrustas meid vehklemisklubi Uppsala Fäkting ning Sofie Larsson, kes organiseeris meile majutuse, toitlustuse, treeningud ning tegevused vabaks ajaks.

Vehklemissaal asus suures spordikompleksis, kus väga palju erinevas suuruses saale erinevate spordialade jaoks. Lisaks oli seal ka fitness keskus, kus toimusid rühmatreeningud ning komplesis oli ka väga korralik 50m basseiniga ujula ning väiksemad basseinid ja atraktsioonid lastele mängudeks või siis lihtsalt lõõgastumiseks.

Kindlasti üks sellistest kohtadest, kus võiks vabalt toimuda ka suuremad vehklemisvõistlused.

Laagris oli loomulikult palju vehklejaid Rootsist (kadettidest kuni seeniorideni) aga ka vehklejad Soomest, Leedust, Norrast ja siis muidugi ka viis sportlast ja kaks treenerit Eestist. Laagris osalenud vehklejate taset võib kindlasti pidada pigem tugevaks – noormeestest võib välja tuua Sofie Larssoni õpilase Linus Islas Flygare, kes 2014. aastal saavutas noorte Olümpial U17 vanuseklassis teise koha ning aasta hiljem tuli samas vanuseklassis ka Euroopa meistriks. Samuti oli kohal Topias Tauriainen, kes napid kuu aega tagasi saavutas Itaalias peetud U20 Euroopa meistrivõistlustel kolmanda koha. Laagris osales ka Elvira Mårtensson Ekholm, kes U20 Euroopa meistrivõistlustel saavutas neidude arvestuses samuti kolmanda koha.

Treeningud olid rasked aga huvitavad ning vahepeal ka parasjagu lõbusad nagu juuresolevalt videolt näha saab.

Laagriga jään kindlasti väga rahule, sest see andis palju juurde nii minu kehale kui ka vaimule.

Suur, suur aitäh meie võõrustajatele, kõigile sportlastele ja treeneritele, kes laagris osalesid!

Kuigi Torunis peetavatele noorte Maailmameistrivõistlusteni on veel viis päeva, siis Eesti vehklejate stardid on kavas järgmise nädala lõpus. Täpse ajakava ja tulemused leiad siit: MM TORUN 2019

Ettevalmistus MM-iks

Euroopa meistrivõistluste järgselt olen treeninud vastavalt plaanile 7-8 korda nädalas  ning samuti olen proovinud koolis asjad korras hoida, sest seoses MM-iga ja selleks ettevalmistumisega tuleb siiski ka mõned päevad koolist puududa ning kõige parem on ju minna võistlema ja laagrisse nii, et ei pea kooli ja õppimise pärast muretsema ning saad sel hetkel keskenduda ainult vehklemisele.

Ettevalmistusplaan nägi ette ka kontrollvõistlust Soomes 16.-17. märtsil, mil seal toimusid Junioreiden Suurkisat. Osalesin seal kolmel võistlusel U15; U17 ja U20.

Saime treeneritega olulist infot, et mis on hetkel hästi ja millele võiks nii tehnilise kui ka taktikalise poole pealt tähelepanu pöörata.

DSC_0037.JPG
U15 vanuseklassis saavutasin  esikoha

Suures plaanis on sportlik vorm päris hea ning ka tehnilise poole pealt on asjad enam vähem nii nagu nad hetkel olla võiksid. Samas näitas võistlusolukord, et taktikalise poole pealt oleks vaja mõningad asjad läbi mõelda, sest iga kord ei saa treener kõike ette öelda ning kiiresti muutuvates situatsioonides peab ka endal pea korralikult töötama.

DSC_0319
U17 vanuseklassis saavutasin koondisekaaslase järel teise koha

Täna on MM-ini veel kolm ja pool nädalat. Sellest esimese nädala treenime kodus, seejärel oleme pea nädala Rootsis laagris, kus kohal kohalikud U17; U20 ja seeniorid ning laagrisse on tulemas ka soomlased. Lisaks siis veel ka meie U17 ja U20 meesvehklejad.

Tagasi tulles saan veel nädalajagu kodus treenida ja vormi lihvida.

Aga enne kõike seda ei tohi ma unustada, et koolis on lähenemas loovtöö esitamise tähtaeg 🙂

Jagan siia ka galeriid Soomes toimunud võistlusest:

Junioreiden Suurkisat 2019

EM ettevalmistuslaager

13.-17. veebruarini tegime Eesti U17 koondistega EM ettevalmistuslaagri Haapsalus. Kohal oli väga korralik  hulk heal tasemel sparringut. Vehklejaid oli nii Eestist, Lätist, Leedust, Soomest kui ka Norrast. Lisaks noortele tegi laagri kaasa ka Eesti meestekoondis eesotsas Nikolai Novosjoloviga. Oli väga hea tunne teha trenni nii kogenud sportlastega.

DSC_6855.JPG

Nüüd on veel jäänud mõned päevad teha trenni Tallinnas ja juba 21. veebruaril lendame koondisega Itaaliasse, kus 24. veebruaril on meil kavas individuaalturniir ja 26. veebruaril asume vehklemisrajale võistkonnaga.

DSC_5390.JPG

Tulemustel saate silma peal hoida siit

 

Esimene aasta kadetina

Esimene aasta kadetina (U17 vanuseklass) on olnud küllaltki tihe ja võrreldes eelmise aastaga muutus oluliselt nii ettevalmistus kui ka võistlustel osalemine.

Arvatavasti siit ka põhjus, miks veidi unarusse on jäänud blogipostituste tegemine oma veebilehele. Loodetavasti olen ma nüüd juba enam-vähem kohanenud ja edaspidi tegutsen ka siin veidi usinamalt.

DSC_2826

Vehklemise osas lisandusid sügisesest ühistreeningud Tallinna Spordikooli vehklemisrühmaga ning mõni aeg tagasi hakkasin osalema ka meeste koondise treeningutel.

Kuna tihedama vehklemisgraafiku tõttu on sel hooajal jäänud vähemaks jooksu ja ujumistreeningute maht, siis oma keha eest hoolitsemise ja vigastuste ennetamise eesmärgil olen nõu küsinud füsioterapeutidelt ning proovinud tegutseda vastavalt saadud soovitustele.

Võistlemise poole pealt olen septembrist veebruarini teinud rohkem starte kui eelmisel hooajal sama perioodi jooksul ning turniiride ja võistluste tase on ka tunduvalt kõrgem olnud. Kui eelmisel hooajal osalesin sel perioodil üheksal võistlusel, siis sel hooajal olen võistelnud juba kolmeteistkümnel võistlusel.

DSC_8650

Ning hooaeg ei ole veel kaugeltki läbi – ees on veebruari lõpus Itaalias, Foggias toimuvad Euroopa meistrivõistlused ning aprilli alguses Poolas, Torunis toimuvad Maailmameistrivõistlused.

DSC_2614.JPG

EM ettevalmistslaagri teeme Eesti koondisega Haapsalus ning MM-i eelse ettevalmistuslaagri teeme Rootsis.

 

Ettevalmistus 2018/2019 hooajaks

Suvi on möödunud kiirelt – olen saanud puhata nii aktiivselt kui ka vähem aktiivsemalt ning samuti olen saanud ka igati korralikult trenni teha ja uueks hooajaks põhja laduda.

This slideshow requires JavaScript.

Sel suvel veetsin erinevates laagrites koguni 5 nädalat ning osalesin ka kahel kontrollvõistlusel.

Hooaja esimene laager sai peetud juba traditsiooniliselt Soomes, Asinsaarel, kus värskes õhus viiakse läbi nii üldkehalise treeninguid kui ka vehklemist.

Peale Soome laagrit tegime mõned ettevalmistavad treeningud Mustamäe vehklemissaalis ja Sütiste metsas, et Tuksi laagris ees ootavaid koormusi paremini taluda.

Pea kahe nädalane Tuksi laager suunatud valdavalt üldkehalisele ettevalmistusele, kuid vaikselt alustasime seal juba ka erialaste harjutustega ning paaril korral saime ka vehklemisrajale. Tuksi laager oli füüsiliselt väljakutseid esitav, kuid sel aastal tegi koormuste talumise keerulisemaks muidugi kuumus. Aga ka herilased 🙂

Peale Tuksi laagrit sain päevaks koju, et vahepeal trenniriideid pesta ning seejärel ootas mind juba nädalane vehklemislaager Budapestis. Treeningud toimusid spordiklubi Vasas treeningkompleksis, kus lisaks suurepärastele vehklemistingimustele, tegid oma treeninguid kohalikud jalgpallurid, korvpallurid ja kergejõustiklased. Suur kompleks koos paljude võimalustega.

Treeningud olid oma mahult laagris küllaltki pikad – põhimõtteliselt veetsime terve päeva vehklemissaalis. Samas olid treeningud aga väga huvitavad ning inimesed väga sõbralikud ja täis positiivset energiat, mis aitas igast treeningust maksimumi võtta.

Peale Budapesti laagrit saime võistluspraktikat Eestis, Haapsalus peetud Valge Daami vehklemisturniirilt, mis sel aastal oli meeldivalt osalejaterohke – mehi oli vehklemisrajal koguni 61.

Laagrisuve lõpetasin samuti juba traditsiooniliseks kujuneva Viljandi vehklemislaagriga, kus vehklemise osakaal oli juba nii suur, et nädalaga tegime rohkem vehklemisharjutusi kui mõned terve kuuga.

Kindlasti oli raske ja vahepeal isegi väga raske, kuid koos maailma parimate trennikaaslastega leiab endast alati jõudu ja energiat, et kõik vajalik saaks korralikult tehtud.

Aitäh kõigile, kellega õnnestus sel suvel laagrites koos treenida!

 

 

Eesti MV U14 vanuseklassi epees

Laupäeval, 19. mail Sõle spordikeskuses toimunud Eesti U14 vanuseklassi Eesti meistrivõistlustel asusid Eesti mesitritiitli nimel heitlusse 39 noormeest.

Enesetunne oli hommikul hea ning alagrupi esimeste kohtumistega sain kinnitust, et ka vehklemisrajal asjad sujuvad – viiel vastasel õnnestus mulle kambapeale sooritada kokku vaid 4 torget.

Samas teadsin, et alagrupi edust ei tohi lasta ennast uinutada ning teises ringis tuleb hoida samasugust keskendumist igas kohtumises.

DSC_1608.JPG

Esimese ringi vastase, Artur Borovikiga kohtusin võistlusrajal esimest korda. Teadsin, et tegemist on väiksema kogemustepagasiga vehklejaga, kuid sellele vaatamata tahtsin näidata head vehklemist – seda nii oma järgmisi matše silmas pidades kui ka austusest vastase vastu. Kui mõnikord olen võtnud matše alguses liiga kergelt, siis hiljem, järgmiste vastastega on mul olnud keeruline tagasi õigesse rütmi saada. Seega proovisin anda endast tol hetkel parimat ning see andis tulemusena 15:2 võidu ning pääsu järgmisse ringi.

Teine vastane oli juba kasvult suurem ja veidi kogenum kui minu esimene vastane – Ott Allik Tartu Kalevist. Seega oli oodata, et ega ühtegi torget mulle kergelt ei anta. Matš oligi juba tunduvalt võitluslikum, kuid siiski suutsin oma paremuse välja vehelda seisuga 15:8.

Veerandfinaalis tuli mulle vastu Daniel Ait vehklemisklubist SBSK Draakon, kes eelnevalt oli võitnud mu klubikaaslast Jan Joonast. Danieliga olin ma juba varasemalt mitmeid kordi vehelnud nii alagrupiringis, play-off tabelis kui ka võistkonnavõistlustel. Seega oli mul mingi ettekujutus olemas, mida rajal tegema pean. Suures plaanis minu esialgne plaan toimis ning 15:9 võiduga liikusin edasi poolfinaali.

Poolfinaalis kohtusin järjekordse Tartu Kalevi vehkleja, Ivan Kleštšiniga. Kuigi ka temaga olin ma mõned korrad varasemalt kohtunud, siis need korrad olid nii kaua aega tagasi, et nii tema kui ka minu vehklemine on vahepeal ikka tunduvalt muutunud. Nii nagu ikka, alustasin torge torge haaval oma ülesande lahendamist ning lõpptulemusena andis see mulle 15:8 võidu ning koha finaalis.

Finaalis kohtusin juba vana hea tuttavaga vehklemisrajalt – Erik Tobiasega oleme aastate jooksul palju kohtunud ning tegemist on kahtlemata  väga hea vehklejaga, kes ka Eesti reitingus asub teisel positsioonil. Kuna viimati kohtusin temaga isegi kaks päeva varem Neljapäevakute Karikasarja XXXV etapi poolfinaalis ning siis tuli mul tunnistada tema 14:15 paremust, siis teadsin, et ees ootab korralik võitlus. Rajale läksin väga keskendunult ning teadsin täpselt, kuidas ma alustama pean. Võib öelda, et plaan toimis ning kohe alguses sain suhteliselt kiire 5:1 eduseisu. Teadsin, et kui annan Erikule võimaluse, siis ta kindlasti kasutab võimalust ning võib kohtumisse pöörde tuua. Seetõttu proovisin vehelda nii targalt ja distsiplineeritult kui võimalik. Tasuks 15:8 finaalivõit ja minu esimene individuaalne Eesti meistritiitel!

This slideshow requires JavaScript.

 

Tegelikult ega ma kohe ei mõelnudki, et see mul esimene oli aga kui õnnitlejate seast keegi küsis, et mitmes see mulle juba on, siis alles hakkasin mõtlema selle peale. Nii nagu juba kuskil mainisin, siis kuidagi sattus jah nii, et enne õnnestus mul võita kaks Põhjamaade meistritiitlit ja alles seejärel individuaalne Eesti meistritiitel. Vehklemistreeningutega olin ma selleks ajaks juba tegelenud 7 aastat.

DSC_1129

Kuskilt lugesin, et iga päev tuleks tähistada väikseid võite ning küll siis tulevad ka suured võidud. Laupäeval sain tähistada taaskord ühte pisikest, kuid väga tähtsat võitu.

Tulemused: 

Galerii võistlustest