Epeevehklemisega alustasin 2010ndal aastal, olles 7-aastane. Oma esimese suurema võidu saavutasin 2014. aastal, mil võitsin noorte Põhjamaade meistrivõistlused U12 vanuseklassis.
2016/2017 hooajal võitsin Eestis toimunud U14 vanuseklassi võistlussarja “Tulevik” ja esikoha saavutasin ka sama vanuseklassi “Masters” võistlussarjas Soomes. Eesti meistrivõistlustel olin tookord teine.
2017/2018 hooajal võitsin Põhjamaade meistritiitli U14 vanuseklassis. Lisaks võitsin samas vanuseklassis ka veel Eesti meistritiitli ning hooaja vältel saavutasin viis Euroopa karikaetapi võitu – Tallinnas, Espoos, Valencias, Barcelonas ja Kaunases.
Tagamaks mitmekülgset arengut, osalen lisaks vehklemistreeningutele veel ka moodsa viievõistluse treeningutel ning võistlustel. Samuti löön võimaluste piires kaasa kõikidel koolispordi võistlustel.
2016/2017 ning 2017/2018 õppeaastal tunnustati mind Tallinna Arte Gümnaasiumi aasta sportlase tiitliga.
2019/2020 hooaeg on olnud väga edukas U17 Euroopa Karikasarja võistkondlikel etappidel, kus oma suurepäraste võistkonnakaaslastega oleme kolmel korral poodiumile jõudnud.
Sporti tehes ei jäta ma unarusse õpinguid, hoolitsen oma tervise eest ning proovin leida aega ka sõprade jaoks.
Selleks, et olla rajal parim mina, on mul erinevatel aegadel olnud palju erinevaid abilisi, kes tihti märkamatult ja esile tõusmata annavad oma väärtusliku panuse minu mitmekülgsesse arengusse – kõik minu vehklemistreenerid (isa Juhan, onu Jüri ja Martti Moosus), viievõistluse treenerid (Imre Tiidemann, Aili Sempelson ja Mikk Tiidemann), kergejõustikutreener (Heiko Väät). Samuti massöörid Riina Riisik ja Enn Eichelmann ning spordipsühholoog Snežana Stoljarova. Ning loomulikult kõik minu trennikaaslased – olgu nad siis vehklemissaalist või kergejõustikumaneežist. Trenni saab teha igal pool ja erinevates tingimustes, kuid inimesed on see hindamatu ja asendamatu väärtus, ilma kelleta ei ole võimalik midagi suurt saavutada.
Ja loomulikult minu pere – väga lihtne on olla minuga neil hetkedel kui kõik on hästi, kuid paraku alati asjad ei lähe nii nagu me soovime. Ma ei võida igat matši ega igat võistlust ning ma teen vigu – nii trennis kui ka vehklemisrajal. Olen mõnikord kärsitu, jonnakas, põikpäine, kurb, vihane ning isegi üleolev. Sellisel hetkedel ei ole minuga kindlasti lihtne koos olla ja see ei ole kõrval olijatele mingilgi moel meeldiv. Võita ja rõõmustada oskavad vist kõik aga tõeline kunst on osata edasi minna peale kaotust ja raskeid hetki.
Minu suurim ja siiraim tänu teile kõigile!
#temaonmarkus #võidutorge 