Blogi

Vehklemismaraton – Junioreiden Suurkilpailut XXXV

24.-25. märtsini osalesin Soomes Espoos toimunud vehklemisvõistlusel “Junioreiden Suurkilpailut XXXV”, mis oma süsteemi poolest on üks suur vehklemismaraton – turniiri alustatakse kõige noorema vanuseklassiga (U10) ning iga vanuseklassi parimad (umbes 40%) pääsevad jätkama järgmises vanuseklassis.

Kuna mina kuulun U14 vanuseklassi (osalejaid oli registreeritud 40), siis alustasin oma võistlust laupäeva lõunal. Alagrupiturniiri läbisin kõikide võitudega ning põhitabelis jagasin koos Erik Tobiasega esimest asetust.

Esimese ringi olin ma vaba ning seejärel kohtusin Haapsalust pärit noore ja igati toreda vehkleja Ken Keiro Sildega, kes vaatamata oma noorusele näitab üles igati korralikku ja võitluslikku vehklemist. Selle kohtumise võidust piisas mulle juba ka järgmisesse vanuseklassi pääsemiseks.

Kadettide vanuseklassi turniir, kus osalejaid  55, algas meil pühapäeva hommikul kell 9 ning alagrupiringis pidin tunnistama kahe vehkleja paremust – 2:5 kaotasin Henrik Priimäele, kes kuulub Eesti kadettide võistkonda ning seisuga 3:5 jäin alla Soome kadettide koondisesse kuulunud Tuomas Ojalale.

Põhitabelisse sain selle tulemusega 17. asetuse. Play-off tabelis tuli mul 64 sees vastamisi minna klubikaaslase, esimest aastat U14 vanuseklassi kuuluva Nikita Šitikoviga, kes on viimasel hooajal kõvasti arenenud ning võtab vehklemistreeninguid ja võistlusi väga tõsiselt. Kindlasti ei tohtinud ma vastast alahinnata. Soovist noorele klubikaaslasele ka eeskuju näidata, võtsin kohtumist igati tõsiselt ja keskendunult – tulemuseks küll 15:3 võit minule, kuid loodetavasti õnnestus ka vastasel sellest kohtumisest üht-teist positiivset oma kogemustepagasisse lisada.

Järgmises ringis läksin aga vastamisi juba hoopis võrdsema vastasega – Eesti U14 vanuseklassis teisel-kolmandal positsioonil oleva vehkleja Valentin Altuniniga. Matši alguses sai veidi parema mineku vastane ning esimese minuti järel juhtis Valentin mind seisuga 3:1. Samas sain esimeste olukordadega torkeid sisse saades olulist infot, mis aitas mul paika panna oma järgneva strateegia, mis toimis suures plaanis terve kohtumise lõpuni. Lõpptulemusena sain 15:7 võidu, mis viis mind järgmisesse vanuseklassi.

Juunioride vanuseklassi (U20) vehklejad on juba oma kehaliste võimete poolest tunduvalt võimsamad ja kiiremad ning loomulikult on neil ka vehklemistehnika kõvasti parem kui nooremate vanuseklassi vehklejatel. Selle vanuseklassi alagrupiringi läbisin samuti kahe kaotuse ja nelja võiduga ning põhitabelisse sain 34 vehkleja konkurentsis 9. asetuse.

Play-off tabelis alistasin esmalt kaasmaalase Ilja Lutsenko seisuga 15:10 ning seejärel õnnestus võita tasavägine kohtumine Soome U20 koondisesse kuuluva Jussi Terho vastu seisuga 15:13.

Seejärel tuli mul aga alla vanduda kahele Soome U20 koondislasele järjest. Esmalt seisuga 2:7 Akseli Heinämaale ning seejärel 12:15 Ellis Saavalainenile.

Maratonturniiri tulemusena saavutasin:

U14 – 1. Koht (40 osalejat)

U17 – 4. koht (55 osalejat)

U20 – 9. koht (34 osalejat)

Tulemused:

Galerii:

This slideshow requires JavaScript.

#temaonmarkus #võidutorge #unlimitedyou

Arte Kuldkala 2018

Tallinna Arte Gügmaasium, kus ma õpin, korraldab oma õpilastele ujumisvõistlust Arte Kuldkala. 2017. aastal osalesin esimest korda sellel võistlusel ning oma suureks üllatuseks, õnnestus tol korral ka esikoht saavutada.

Sel aastal jõudis võistluspäev kätte väga ootamatult – tulin just vehklemisvõistlustelt ning kehalise kasvatuse õpetaja andis teada, et nüüd on vaja võistelda Arte Kuldkala 2018 võistlusel. Kuigi mul oli juba varasemalt selleks ajaks hoopis spordimassaaži aeg broneeritud, siis tühistasin selle ja loomulikult annan oma panuse ka koolispordi üritustele, kui selleks võimalus pakutakse.

Kahjuks on ujumine viimasel ajal seoses tiheda vehklemisgraafikuga veidi unarusse jäänud ning korralikult ujumistreeninguid teha pole saanudki. Seetõttu ma väga kõrgeid lootusi oma eelmise aasta tulemuse kordamiseks ei seadnud. Seda enam, et sel aastal selgitati võitja kahe ala, 50m krooli ja 50m selili ujumisaegade liitmisel. Selili ujumist kasutan aga põhiliselt lõdvestusujumisena, mitte aga vees kiirelt edasi liikumiseks.

Endalegi veidi ootamatult suutsin aga 50m kroolis nihutada oma rekordi alla 30 sekundi ning kahe ujumise kokkuvõttes saavutasin esikoha 0,7 sekundilise eduga järgmise ees.

Seega on minu auhinnariiulil nüüd kaks kuldkala – Arte Kuldkala 2017 ja Arte Kuldkala 2018!

 

U14 Euroopa Karikaetapp Valencias

Peale 21. jaanuaril Tallinnas peetud U14 Euroopa Karikaetapi võitu oli mul võistlustest  pea pooleteistkuune paus ning vahepeal sai keskendutud nii treeningutele kui sai endale lubatud ka väike aktiivne puhkus Prantsusmaal, kus käisin lumelauda sõitmas.

Nädalane eemalolek treeningutest ja teistmoodi kehaliselt aktiivne olemine andis mulle emotsionaalselt väga hea ja positiivse laengu, kuid eelmise nädala alguses uuesti treeningutega alustades, tundus kõik nii raske ja vaevaline. Mis seal salata – kindlasti oli oma osa ka rutiinist erineval unerežiimil – mäelt tulles ning sõpradega päevamuljeid vahetades venisid õhtud päris pikaks ning kuigi hommikuti sai kauem magada, siis tagasitulek harjumuspärasele treeningrežiimile ei olnudki nii kerge.

Peale puhkust sain Mustamäel teha kolm rühmatreeningut ning kaks individuaaltreeningut oma vehklemistreenerite Jüri ja Juhaniga. Samuti osalesin päev enne ärasõitu iganädalasel treeningvõistlusel – Neljapäevakute Karikasarja XXV etapil, kus sain aimu oma hetkeseisust ning tugevatest ja nõrkadest kohtadest.

Reedel Valenciasse jõudes vaatatasime üle võistluspaiga ning jalutasime ka veidi linnas – väljas oli ikkagi 23 kraadi sooja ja ilm ilus päikesepaisteline.

Võistluspäeva hommikul pidime saalis olema juba 07:30 hommikul, mis tähendas, et hotelli hommikusööki me ei jõudnud ära oodata, vaid pidime hotellitoas ise endale süüa tegema.

Võistluspaik oli U14 vanuseklassi võistluste kohta väga suur ja uhke. Tavaliselt nii noorte vehklejate võistlused toimuvad tunduvalt tagasihoidlikumates saalides. Ka osalejaid oli kohale tulnud päris palju – 75 noormeest. Lisaks kohalikele vehklejatele osales võistlusel veel poolakas, sakslane ja venelane ning eestlasena siis mina.

Turniiri süsteem nägi ette, et vehelda tuleb kaks alagrupiringi, millele järgneb play-off tabel. Esimeses alagrupiringis sain kõik võidud (5) ning olin paremusjärjestuses neljas vehkleja. Teises alagrupiringis alistasin samuti kõik oma vastased (6) ning tõusin paremusjärjestuses esimesele positsioonile.

Peale teist alagrupiringi tuli mul saalis oodata tervelt 2 tundi, et uuesti rajale saada. Mõneti õnneks, mõneti kahjuks oli aga mu üleolek esimesest kahest vastasest nii suur, et võitsin nad vastavalt 15:0 ja 15:2. Hea oli see selles osas, et sain peale pikka pausi ennast jälle lahti vehelda, kuid kahjuks kannatas kahe esimese matšiga veidi minu keskendumine, sest esimestes matšides sain ma torkeid ka sellistes situatsioonides, kus ma tegelikult eksisin ja poleks pidanud punkti saama. See andis aga kohe tunda kolmandas kohtumises, kus vastane istus ilusti kaitses ja suurt midagi ei teinud. Ma küll otseselt ei teinud midagi valesti aga ega ma ka midagi hästi ei teinud – pea minut oli juba veheldud ja torget polnud meist kumbki sooritanud ja seega oli õhus variant, et kohtunik annab passiivsuse. Läksin veidi kiirustades torkesse ja sain karistada. Järgmise fraasi mängisin juba ilusti välja ja läksin ka kenasti torkesse, kuid ümber pöörates ei näinud ma tablool enda tuld põlemas… Aparaat siiski ei fikseerinud torget ning kuna mul oli juba otsa jooksmise eest kollane kaart all, siis järgnes karistustorge.

0:2 kaotusseisus vastase vastu, kes istub kindlalt kaitses ja sealt välja ei tule, ei ole kindlasti kõige meeldivam olla, kuid hakkasin tema kaitselt tasapisi torge torke haaval lahti harutama. Kannatlikkus tasus ennast ära ning mõne aja pärast olin 4:2 ees ning otsustasin rohkem mitte rünnata. Kuna ka vastane ei soovinud mind esialgu rünnata, siis pani kohtunik viimase minuti ja loosis prioriteedi, mis läks vastasele (see tähendab, et kui normaal aeg oleks lõppenud viigiga, siis võitnuks tema). Viimase minuti jooksul hakkas ta muidugi mind ründama, kuid kohe oli näha, et rünnakus ei tunne ta ennast kõige kindlamini ning lõpuks võtsin suhteliselt kindla 8:3 võidu.

Väärt kogemuse võrra jälle rikkam.

Kuigi veerandfinaal lõppes minu napi 15:14 võiduga, siis selles matšis tundsin ennast suhteliselt kindlana ning mul ei tekkinud kordagi kahtlust, et võiksin selle kohtumise kaotada. Matš lõppes 14:13 seisult üheaegse torkega.

Poolfinaal oli aga seevastu väga närvesööv – terve kohtumine kulges nii, et mina lähen torke või paariga ette ning vastane siis jällegi viigistab. Kuidas ma ka ei proovinud, siis ei õnnestunud suuremat vahet sisse teha ja seda hoida. Seisult 10:10 lõppes normaalaeg ning loositi prioriteet, mis läks vastasele. Otsustava torke sooritamisel olin aga veidi täpsem kui vastane (ka tema tegi juba oma võidukarje, kuid tema tuli siiski ei põlenud) ning liikusin raske võiduga finaali.

Finaalkohtumine algas tasavägiselt, kuid matši keskosas õnnestus mul sisse vehelda 12:6 eduseis. Võib olla uinutas mind liiga kergelt saavutatud eduseis või oli põhjus milleski muus (väsimus?) aga igatahes kippus kohtumise lõpp vägisi käest ära minema. Lõpuks õnnestus finaali võit vormistada seisuga 14:12, kuid see ei ole kindlasti see tulemus, mis oleks võinud olla. Mõtlemisainet nii mulle kui ka minu treeneritele.

Seega saavutasin juba kolmanda U14 Euroopa Karikaetapi võidu sel hooajal!

Viimase võidu saavutamiseks tegin 11 matši viiele torkele, 6 matši play-off ringis ning kokku terve võistluse peale 133 torget. Võistluse esimesest kohtumisest kuni finaalini kulus 10 tundi!

Väsinud, õnnelik ja väärtuslike kogemuste võrra jälle rikkam.

Aitäh kõigile, kes mulle võistluse ajal kaasa elasid, pöialt hoidsid ja toetavad ning innustavaid sõnumeid saatsid!

Valencia U14 Euroopa Karikaetapi tulemused

Uudis Postimehes

This slideshow requires JavaScript.

 

 

Miks ma vehklen punase maskiga?

Mäng oli see siis ja mäng on see siiani. Ainult panused on teised
Usun ka sellesse, et iga ühest võib saada see, kes ta soovib olla – tuleb ainult piisavalt aega ja energiat sellesse pühendada. Eeskujud aitavad sihte seada ja sihte hoida ning aeg ajalt on tore meenutada, kuidas kõik alguse sai ning kui palju vahepeal on muutunud, kuid ometigi on midagi jäänud ka samaks – mask on mul juba algusest peale olnud punast värvi

It all started as a game and it’s still a game for me. Only the bets are higher
I also believe that one can get what he wants to be – you only need enough time and energy to devote to it. The role models help us to set goals and keep track of it. It’s always nice to remember how it all started and how much has changed in the meantime, but still something remains the same – the mask has been red from the beginning .

EV100 juunioride MV vehklemises ning Uju ja Jookse II etapp

Laupäeval, 27. jaanuaril osalesin EV100 juunioride meistrivõistlustel ning päev hiljem noorte triatlonistide võistlussarja “Uju ja jookse” II etapil Tallinnas.

Juunioride meistrivõistlustel, kus vehklesin endast kuni 6 aastat vanemate noormeestega, sain 40 osaleja seas 24. koha. Alagrupis teenisin 3 võitu ja kolm kaotust. Üks võit oli seejuures teistest veidi erilisem. Nimelt õnnestus seekord võita Ruslan Eskovi, kellega ma ka kunagi oma esimestel võistlustel olin ühes alagrupis ning sain väga kindla kaotuse. Tema on ka üks neist Eesti noorvehklejatest, kes mulle kohe algusest peale on vehklemisrajal eeskujuks olnud.

Pääsul 16 parema hulka läksin aga vastamisi Andzej Gedzoga, kes on samuti väga hea vehkleja ja eeskujuks mulle vehklemisradadel. Proovisin anda endast parimat ning eeskätt vehelda targalt. Paraku sellest ei piisanud ning minu kaotusnumbrid hilisemale Eesti meistrile olid 8:15

Hea enesetunde andis mulle aga võistkonnavõistlus, kus Tallinna Mõõk II võstkonnaga, kuhu kuulusid peale minu veel Kasper Tafenau, Daniel Andreas Raid ja Oliver Prede, andsime korraliku lahingu hilisematele Eesti meistritele. Kui veheldud oli 8 minimatši 9st, olime me veel ees seisuga 30:28. Paraku oli nende ankrumees, värskelt Eesti meistriks kroonitud, Andzej Gedzo tasemel ning kindlustas oma võistkonnale kindla võidu.

DSC_3694.jpg
Koos tiimikaaslase Kasperiga

Kindlasti andsime antud hetkel endast suhteliselt maksimumi ning vastastel tuli kõvasti pingutada, et oma paremus maksma panna.

EV100 Juunioride Eesti meistrivõistlused tulemused

Uju ja Jookse II etapp Tallinnas oli mulle selle hooaja esimeseks. Esimese, Tartus peetud etapi olin sunnitud vahele jätma seoses vehklemisvõistlustega. Võrreldes eelmise hooajaga tuli sel hooajal nii ujuda kui ka joosta juba rohkem – 200m ujumist ning 1500m jooksu. Kumbagi distantsi polnud ma varem aja peale ega võistlus tingimustes veel teinud. Loomulikult ma veidi pabistasin. Eriti jooksmist.

Ujumises sain omas vanuseklassis 11 osaleja arvestuse 9. koha ajaga 2:39.09. Kuna sel hooajal olen ujumist võrreldes eelmise hooajaga tunduvalt vähem teinud (vehklemise kalender oli lihtsalt niivõrd tihe), siis pean selle ajaga leppima. Kuidas töö, nõnda palk. Nii need asjad lihtsalt käivad.

Jooksmisega olen aga võrreldes eelmise hooajaga veidi rohkem tegelenud, kuid sellele vaatamata on 1500m piisavalt hirmuäratav – selleks, et head aega saada, tuleb ikka päris pikalt ja kõvasti pingutada. Eks ta üks suur kannatamine minu jaoks ole.

Treeneriga sai seatud eesmärgiks, et minu esimese võistlustingimustes joostud 1500m aeg võiks olla kuskil 5:30 ringis. Esimene ring sai suurest hasardist veidi kiiremini joostud kui plaanis oli aga alates teisest ringist hoidsin kokkulepitud tempot suhteliselt hästi… kuni kuuenda ringi lõpuni (joosta tuli 7,5 ringi). Siis hakkas raske ning kolm noort läksid must mööda. Proovisin neil hambad ristis kannul püsida, kuid iga sammuga tundus, et libisevad mul eest ära. Trennikaaslaste, treenerite ja ka teistele raja kõrval kaasaelajate toel leidsin endas siiski ka selle järgmise käigu ning staadioni vastassirgel alustasin lõpuspurti. Sain kätte esimese, kes must mööda oli jooksnud. Seejärel järgmise… siis veel ühe ning lõpus jõudsin ka terve jooksu ees jooksnutele kannule. Finišeerisin nagu vehklejale kohane – suure karjatusega nagu võidutorget tehes. Teiste jaoks imelik, minu jaoks normaalne. Jooksu lõpetasin 5ndana ning aeg oli 5:18.75. Suutsin joosta kiiremini kui olime eesmärgiks seadnud ja mis kõige tähtsam – ma suutsin ennast kokku võtta ja pingutada ka selles seisus, kus juba oli väga raske. Viimased 100m läbisin raja kõrvalt käsitsi võetud ajaga 13,6 sekundiga.

This slideshow requires JavaScript.

Võistluse lõpetasin üldkokkuvõttes 9. kohal. Selleks, et tulevikus paremini läheks, tuleks eeskätt parandada ujumise aega.

Noortesarja “Uju ja jookse” II etapi tulemused